Kas isikuandmete kaitse on absoluutne? Mida tähendab eraelu puutumatus?
Kindlasti on inimesi, kes ei soovi midagi varjata ning kes on pigem huvitatud, et nende elukorraldusest avalikult kõneldaks/kirjutataks.
Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.
Näiteks tuleb õigust isikuandmete kaitsele kaaluda järgmiste õigustega: era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõna- ja teabevabadus, ettevõtlusvabadus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kultuurilisele, usulisele ja keelelisele mitmekesisusele.
Enda andmete avalikustamine on inimese õigus ning põhineb eelkõige vabal tahtel.
Valdav enamus inimestest siiski ei soovi, et nende isikuandmed ja teave elukorralduse kohta avalikkusele kättesaadavad oleksid. Selline on nende tahe ja nende õigus on nii otsustada. Seaduse mõttes räägime õigusest eraelu puutumatusele. Eesti Vabariigis tagab sellise õiguse Eesti vabariigi põhiseadus, kuid konkreetsemalt aitab tagada eraelu kaitset isikuandmete kaitse seadus.
Eraelu puutumatus tähendab muuhulgas informatsioonilist enesemääratlemise õigust, ehk inimene saab ise otsustada, kas ja kui palju isikuandmeid kogutakse, kasutatakse ning säilitatakse, kuid see õigus ei saa olla absoluutne. Seaduse mõistes saab isikuandmete töötlemisel inimesest andmesubjekt, mis tähendab tingimusi ja kokkuleppeid töötleja ja inimese vahel.
Allikas: Andmekaitse Inspektsiooni koduleht
Näiteks tuleb õigust isikuandmete kaitsele kaaluda järgmiste õigustega: era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõna- ja teabevabadus, ettevõtlusvabadus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kultuurilisele, usulisele ja keelelisele mitmekesisusele.
Enda andmete avalikustamine on inimese õigus ning põhineb eelkõige vabal tahtel.
Valdav enamus inimestest siiski ei soovi, et nende isikuandmed ja teave elukorralduse kohta avalikkusele kättesaadavad oleksid. Selline on nende tahe ja nende õigus on nii otsustada. Seaduse mõttes räägime õigusest eraelu puutumatusele. Eesti Vabariigis tagab sellise õiguse Eesti vabariigi põhiseadus, kuid konkreetsemalt aitab tagada eraelu kaitset isikuandmete kaitse seadus.
Eraelu puutumatus tähendab muuhulgas informatsioonilist enesemääratlemise õigust, ehk inimene saab ise otsustada, kas ja kui palju isikuandmeid kogutakse, kasutatakse ning säilitatakse, kuid see õigus ei saa olla absoluutne. Seaduse mõistes saab isikuandmete töötlemisel inimesest andmesubjekt, mis tähendab tingimusi ja kokkuleppeid töötleja ja inimese vahel.
Allikas: Andmekaitse Inspektsiooni koduleht
Vastused puuduvad